Intellektuaalomandi süsteem – mis töötab ja mis mitte?

Intellektuaalomandi kaitse süsteemid on mänginud suurt rolli innovatsiooni ja tehnoloogia arengul viimased paarsada aastat. Väidetavalt esimene patent tehti üle 500 aasta tagasi. Ligi 60 aastat tagasi asutati patentide paremaks haldamiseks WIPO, et kaitsta leiutajaid. Kuid viimasel ajal tehnoloogia kiire arengu valguses on mõned WIPO mudeli komponendid jäänud ajale jalgu ning mõned on suutnud jääda asjakohaseks tänaseni. 

Kaubamärgid töötavad -  Coca-Cola, Apple ja McDonald's on lääne kapitalismi ikoonilisteks sümboliteks kujunenud suuresti tänu tõhusale kaubamärgisüsteemile. Viimane võimaldab tarbijatel kiiresti eristada ühe ettevõtte tooteid ja teenuseid teistest. Kaubamärkide jõud peitub nende lihtsuses – selge ja meeldejääv logo või sõnamärk jätab püsiva mulje (jõuluvana ja coca-cola on vist kõikide 90ndate algul sündinud inimeste mällu söövitatud). See kaitsemehhanism tagab, et ettevõtete visuaalne identiteet ja sõnum jäävad ainulaadseks. Tarbijad saavad tänu sellele teha valikuid toetudes kaubamärgiga seostuvale kvaliteedile. Kaubamärkide rikkumine on selgelt tuvastatav. Kui keegi näiteks taastaks Apple logol "puuduvat ampsu" ja väidaks seda oma loominguna, on tegemist ilmselge plagieerimisega. Sellised rikkumised ei peta tarbijaid ega õigussüsteemi, sest kaubamärgid on kollektiivses teadvuses sedavõrd tugevalt kinnistunud.


Patendisüsteemi puhul oleks vaja aga natuke uuendusi. Kunagi kuulasin loengut kus räägiti, et tehnoloogia arenguga areneb tehnoloogia veel 2x kiiremini edasi ja lõpuks jõuame eksponentsiaalse kasvuni - singulaarsus siit me tuleme. Aga patentide puhul, eriti viimase aja tehnoloogia kiiret arengut arvesse võttes, lubatakse patentidel liiga kaua eksisteerida ning paljud patendid tehakse et konkurente blokeerida. Mõni rattur on äkki kuulnud kuidas Shimano ja SRAM (teevad käiguvahetajaid ehk gruppe ratastele) sõdivad koguaeg kasseti suuruste/vahede üle, kuidas üks kasutab wifit et elektrooniliselt käike vahetada ja teine kasutab sinihammast - kuid väljast vaadatuna see pigem tapab arengut kui soodustab seda. Suurem näide on meditsiini/ravimiettevõtted kes lisavad mingile üldlevinud rohule "aeglase-lahustumise" mehhanisimi ja nüüd hoiavad ravimil patenti aastaid, samal ajal korjates raha rahva tervise arvelt. Patendid peaksid valdkonniti erinema, neil oleks vaja rangemaid kriteeriume vaja (vältida evergreeningut) ning kohustuslikud litsentsilepingud patendi kasutamiseks konkurentsi edendamiseks.  Rant over 😀


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kolm põnevat IT-lahendust

Kujutis
Kui tihti kuuleb IT-d õppinud või õppiv inimene taolist lauset: "Sa oled seda IT-asja õppinud, palun aita mind selle hiire/printeri/meili/serveri/koodi/ühenduvuse/sisesta probleem siia"?  See võtab hästi kokku kui laia haardega on IT ja kui palju see meie elu tänapäeval mõjutab.  1. Revolutsioon Linuxi sünni näol. IT eriala esimese aasta tudengitena õpime, et ligikaudu 70-80% maailma serveritest töötavad tänapäeval mingil kujul Linuxi operatsioonisüsteemil. Kui Linus Torvalds 90ndatel Linuxi lõi, ei osanud ta ilmselt ette näha selle suurt mõju. Linux pani tugeva aluse "open-source" liikumisele, võimaldades kõigil huvilistel lähtekoodi uurida ning sellesse panustada. See demonstreeris maailmale IT-valdkonna potentsiaalset arengukiirust, mida võib-olla tol ajal märkasid ainult mõned.  Oma IT-karjääri alguses süsteemiadministraatorina operatsioonide poolel töötades olen näinud, kuidas Linuxi loomine on loonud uusi töökohti. Seda on vaja hallata ja konfida mitte ainult ...
Lisateave

Lichess - ebatavaline arendus ja veel veidram ärimudel

Tänapäeva veebimaailmas domineerivad tihti suured tehnoloogiaettevõtted, kelle ärimudelid põhinevad kasutajate andmete rahaks tagamisel või premium funktsioonide müügil. Lichess -  populaarne  maleplatvorm näitab, et eksisteerib ka teine tee. Mis on Lichess? Lichess on avatud lähtekoodiga maleplatvorm, kus saab mängida reaalajas malet, osaleda turniiridel, analüüsida mänge ning õppida teiste pealt. Platvormi kasutab igapäevaselt üle miljoni malefänni üle maailma. Lichessi arendus põhineb avatud lähtekoodil. Kogu lähtekood on avalikult kättesaadav GitHubis , mis võimaldab vabatahtlikel arendajatel ülemaailmselt panustada platvormi arendusse. Kuigi kui vaadata commit ajalugu siis näete, et enamus on ühe mehe tehtud .   Tehnoloogiliselt kasutab platvorm Scala programmeerimiskeelelt  ja MongoDB andmebaasi. Koos moodustavad need  tugeva aluse suurte andmemahtude töötlemiseks. Modulaarne arhitektuur võimaldab erinevatel komponentidel nagu turniirisüsteem, õpikeskkond...
Lisateave

Nähtused interneti ajaloost

Kujutis
Kadunud protokoll Telnet , mis oli üks esimesei protokollide standardeid,   võimaldas kasutajatel läbi käsurea ühenduda teiste arvutitega. Peamiselt sai sellega teha kahesuunalist (ainult 8-bitist) suhtlust.  Selle suureks eeliseks oli ta lihtsus ja laialdane tugi erinevates operatsioonisüsteemides. Telnet sai alguse ARPANETist 70ndatel, kus seda kasutati remote   rakendustega suhtlemiseks.  Kuigi tänapäeval saab seda installida, et kontrollida portide kättesaadavust (näiteks käsuga telnet google.com 443) ,  ei kasutata seda enam kaugserverite ligipääsuks nagu see oli algul mõeldud. See on asendunud palju turvalisema protokolliga SSH (krüpteeritud ühendus), viimane ei saada andmeid ja paroole nii et saaks hõlpsasti kõike lugeda.  TCP/IP arendati välja samuti 70ndatel ning nagu reegliks ikka siis kõik head asjad tulevad ARPANETist, interneti eelkäijast. Kasutusele võeti see 13 aastat hiljem - 1983, sellega võib ühtlasi tähistada ka interneti sünnipäeva. ...
Lisateave