Intellektuaalomandi süsteem – mis töötab ja mis mitte?

Intellektuaalomandi kaitse süsteemid on mänginud suurt rolli innovatsiooni ja tehnoloogia arengul viimased paarsada aastat. Väidetavalt esimene patent tehti üle 500 aasta tagasi. Ligi 60 aastat tagasi asutati patentide paremaks haldamiseks WIPO, et kaitsta leiutajaid. Kuid viimasel ajal tehnoloogia kiire arengu valguses on mõned WIPO mudeli komponendid jäänud ajale jalgu ning mõned on suutnud jääda asjakohaseks tänaseni. 

Kaubamärgid töötavad -  Coca-Cola, Apple ja McDonald's on lääne kapitalismi ikoonilisteks sümboliteks kujunenud suuresti tänu tõhusale kaubamärgisüsteemile. Viimane võimaldab tarbijatel kiiresti eristada ühe ettevõtte tooteid ja teenuseid teistest. Kaubamärkide jõud peitub nende lihtsuses – selge ja meeldejääv logo või sõnamärk jätab püsiva mulje (jõuluvana ja coca-cola on vist kõikide 90ndate algul sündinud inimeste mällu söövitatud). See kaitsemehhanism tagab, et ettevõtete visuaalne identiteet ja sõnum jäävad ainulaadseks. Tarbijad saavad tänu sellele teha valikuid toetudes kaubamärgiga seostuvale kvaliteedile. Kaubamärkide rikkumine on selgelt tuvastatav. Kui keegi näiteks taastaks Apple logol "puuduvat ampsu" ja väidaks seda oma loominguna, on tegemist ilmselge plagieerimisega. Sellised rikkumised ei peta tarbijaid ega õigussüsteemi, sest kaubamärgid on kollektiivses teadvuses sedavõrd tugevalt kinnistunud.


Patendisüsteemi puhul oleks vaja aga natuke uuendusi. Kunagi kuulasin loengut kus räägiti, et tehnoloogia arenguga areneb tehnoloogia veel 2x kiiremini edasi ja lõpuks jõuame eksponentsiaalse kasvuni - singulaarsus siit me tuleme. Aga patentide puhul, eriti viimase aja tehnoloogia kiiret arengut arvesse võttes, lubatakse patentidel liiga kaua eksisteerida ning paljud patendid tehakse et konkurente blokeerida. Mõni rattur on äkki kuulnud kuidas Shimano ja SRAM (teevad käiguvahetajaid ehk gruppe ratastele) sõdivad koguaeg kasseti suuruste/vahede üle, kuidas üks kasutab wifit et elektrooniliselt käike vahetada ja teine kasutab sinihammast - kuid väljast vaadatuna see pigem tapab arengut kui soodustab seda. Suurem näide on meditsiini/ravimiettevõtted kes lisavad mingile üldlevinud rohule "aeglase-lahustumise" mehhanisimi ja nüüd hoiavad ravimil patenti aastaid, samal ajal korjates raha rahva tervise arvelt. Patendid peaksid valdkonniti erinema, neil oleks vaja rangemaid kriteeriume vaja (vältida evergreeningut) ning kohustuslikud litsentsilepingud patendi kasutamiseks konkurentsi edendamiseks.  Rant over 😀


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kolm põnevat IT-lahendust

Lichess - ebatavaline arendus ja veel veidram ärimudel

Nähtused interneti ajaloost