Jälgimiskapitalism ja digiaedikud aastal 2025

Tundub, et kui tänasel digiajastul pole ühtegi ajaveebi kus ei vaataks vastu sihitud reklaamid või natuke emotsionaalset manipulatsiooni, mis õpivad sind paremini tundma. Igas tutvusringkonnas on keegi kindlasti tõstatanud teema kus nad rääkisid habemeajamisvarustusest ja 5 minutit hiljem nende facebook on täis reklaame raseerimistarvikutest. Mulle tundub, et see pole enam "veider" vaid see on uus normaalsus. Võtame näiteks uued smart-tv telekad, natuke vanemad inimesed mäletavad kui kallid olid lameekraaniga televiisorid aastaid tagasi kuid tänasel päeval on nad kopikad võrreldes sellega. Võib öelda, et tootmine on muutunud paremaks/efektiivsemaks jne, mida ta kindlasti on. Kuid minu üllatuseks paljud smart-tvd millel on häälkäsklused kuulavad meid pidevalt ja püüavad võtmesõnu mille põhjal siis teha see kurikuulus profiil mille põhjal reklaame müüa. Sihitud reklaamid jälgivad meie käitumist veebis, kuulavad meie häälkäsklusi, meilivahetust ja otsinguid et pakkuda meile personaliseeritud reklaame. Ühelt poolt võib öelda, et kui reklaame saada siis juba kasulikke aga teiselt poolt, kust tõmbame piiri? Suured platvormid ilmselt tunnevad meie e-käitumis/ostlemismaneere paremini kui meie ise ja võivad seda lihtsasti kuritarvitada meie vastu. Eestis ei ole see kindlasti nii düstoopiline kui näiteks USAs (Kuidas Target teadis, et nooruk on rase enne kui ta ise) -  oleme väike turg ja meie ettevõtted ei suudaks seda raha tagasi teenida mis läheks sellise monstrumi tekitamiseks. Eestis pole (õnneks) isegi krediidiskoori ja kindlustusriski mudeleid nagu mujal läänes. Enamus jälgimiskaptialismist pole ise kootud vaid ikkagi import kraam, ning ma arvan, et see on hea. 

Digiaedikud on aga natuke teist tüüpi loom. Digiaedikud on suletud ökosüsteemid kus kasutajal on (ilmselt) mugav aga piiratud keskkond. Kõige parem näide on Apple ökosüsteem. Kõik kes on kasutanud Mac/Iphone/Ipods kombot teab väga hästi millest jutt käib. Läbi sellise aediku kasutamise paneme ennast kohe kasti ja me ei otsusta mida saame alla laadida apple storest ja mida saame. Kõige suurem elevant ruumis, eriti tänasel päeval on pilveteenused - suured korporatsioonid kas kasutavad AWS või Microsoft Azure tooteid (viimast eriti kuna Office365,juba peal ju, siis võib juba Azure asjad panna  - DevOpsina  olen kuulnud seda oi kui palju). Selle valikuga välistatakse kohe Euroopa/Eesti teenusepakkujad, nüüd kui USA ja Euroopa vahel on kahtlane seis see pilveplatvormi valiku teema tundub eriti valus.






Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kolm põnevat IT-lahendust

Kujutis
Kui tihti kuuleb IT-d õppinud või õppiv inimene taolist lauset: "Sa oled seda IT-asja õppinud, palun aita mind selle hiire/printeri/meili/serveri/koodi/ühenduvuse/sisesta probleem siia"?  See võtab hästi kokku kui laia haardega on IT ja kui palju see meie elu tänapäeval mõjutab.  1. Revolutsioon Linuxi sünni näol. IT eriala esimese aasta tudengitena õpime, et ligikaudu 70-80% maailma serveritest töötavad tänapäeval mingil kujul Linuxi operatsioonisüsteemil. Kui Linus Torvalds 90ndatel Linuxi lõi, ei osanud ta ilmselt ette näha selle suurt mõju. Linux pani tugeva aluse "open-source" liikumisele, võimaldades kõigil huvilistel lähtekoodi uurida ning sellesse panustada. See demonstreeris maailmale IT-valdkonna potentsiaalset arengukiirust, mida võib-olla tol ajal märkasid ainult mõned.  Oma IT-karjääri alguses süsteemiadministraatorina operatsioonide poolel töötades olen näinud, kuidas Linuxi loomine on loonud uusi töökohti. Seda on vaja hallata ja konfida mitte ainult ...
Lisateave

Lichess - ebatavaline arendus ja veel veidram ärimudel

Tänapäeva veebimaailmas domineerivad tihti suured tehnoloogiaettevõtted, kelle ärimudelid põhinevad kasutajate andmete rahaks tagamisel või premium funktsioonide müügil. Lichess -  populaarne  maleplatvorm näitab, et eksisteerib ka teine tee. Mis on Lichess? Lichess on avatud lähtekoodiga maleplatvorm, kus saab mängida reaalajas malet, osaleda turniiridel, analüüsida mänge ning õppida teiste pealt. Platvormi kasutab igapäevaselt üle miljoni malefänni üle maailma. Lichessi arendus põhineb avatud lähtekoodil. Kogu lähtekood on avalikult kättesaadav GitHubis , mis võimaldab vabatahtlikel arendajatel ülemaailmselt panustada platvormi arendusse. Kuigi kui vaadata commit ajalugu siis näete, et enamus on ühe mehe tehtud .   Tehnoloogiliselt kasutab platvorm Scala programmeerimiskeelelt  ja MongoDB andmebaasi. Koos moodustavad need  tugeva aluse suurte andmemahtude töötlemiseks. Modulaarne arhitektuur võimaldab erinevatel komponentidel nagu turniirisüsteem, õpikeskkond...
Lisateave

Nähtused interneti ajaloost

Kujutis
Kadunud protokoll Telnet , mis oli üks esimesei protokollide standardeid,   võimaldas kasutajatel läbi käsurea ühenduda teiste arvutitega. Peamiselt sai sellega teha kahesuunalist (ainult 8-bitist) suhtlust.  Selle suureks eeliseks oli ta lihtsus ja laialdane tugi erinevates operatsioonisüsteemides. Telnet sai alguse ARPANETist 70ndatel, kus seda kasutati remote   rakendustega suhtlemiseks.  Kuigi tänapäeval saab seda installida, et kontrollida portide kättesaadavust (näiteks käsuga telnet google.com 443) ,  ei kasutata seda enam kaugserverite ligipääsuks nagu see oli algul mõeldud. See on asendunud palju turvalisema protokolliga SSH (krüpteeritud ühendus), viimane ei saada andmeid ja paroole nii et saaks hõlpsasti kõike lugeda.  TCP/IP arendati välja samuti 70ndatel ning nagu reegliks ikka siis kõik head asjad tulevad ARPANETist, interneti eelkäijast. Kasutusele võeti see 13 aastat hiljem - 1983, sellega võib ühtlasi tähistada ka interneti sünnipäeva. ...
Lisateave