E-ITSPEA

Alibaba asutaja Jack Ma esindab haruldast "suhtleja" juhitüüpi tehnoloogiasektoris. Erinevalt paljudest IT-juhtidest ei oma Ma tehnilist tausta – ta oli inglise keele õpetaja, kes korduvalt kukkus läbi ülikooli (klassikaline juhi tunnus vist) sisseastumiskatsetel ja tööintervjuudel. Ma juhtimisstiil põhineb  "lugude jutustamisel" ja inimeste inspireerimisel. Ta kasutab metafoore, huumorit ja isiklikke lugusid, et luua  side meeskonnaliikmetega. Suhtleja tüübina on Ma  tugev avalik esineja, kes on tuntud oma  kõnede poolest. Tema ebatavaline lähenemine juhtimisele väljendub ka Alibaba ettevõttekultuuri keskmes olevas "Tai Chi" põhimõttes – võime kohaneda, olla paindlik ja voolata takistuste ümber. Vastupidiselt lääneliku tehnoloogiajuhtimise analüütilisele lähenemisele, toob Ma juhtimisse filosoofilise ja emotsionaalse dimensiooni. Soome mängufirma Supercell tegevjuht Ilkka Paananen kehastab unikaalset "treeneri" lähenemist, mida ta ise nimetab ...

 Millal eelistada üht teisele? Milline võiks selles kontekstis olla TTÜ IT kolledži roll?  Alustame kokkuvõtlikult mida üks ja teine tähendab.   Klassikalise kõrgkoolidiplom  annab meile  põhjaliku arusaamise arvutiteaduse alustest, algoritmidest ja süsteemide disainist ja  pakub ka üldhariduslikke aineid, mis peaks teoorias arendama kriitilist mõtlemist.  Rakenduskõrgkoolidiplomi läheneb rohkem praktilistele oskustele ja võimaldab paremini karjääri alustada (autori isiklik arvamus :) ) ning need õppekavad on sageli koostatud koostöös tööstusega mis loob hea tasakaalu teooria ja praktika vahel.   Erialase kutsetunnistuse  tõendab konkreetseid tehnilisi oskusi (Red Hat System Administator või AWS Architect)  ja on otseselt seotud tööstuse/ettevõtte standarditega. Sertifikaadiprogrammid kohanevad tihti kiiremini turu muutustega, aga eeldavad juba baaseriala olemasolu.  Isiklikult tulin IT-sektorisse tööle kõige suurema ringiga võ...

Igal arendajal tuleb kunagi ette hetk, mil tuleb otsustada, millist litsentsi oma projektile. Seda peab ka tegema  Naatan Nohik. EULA, GPL või BSD? Igaühel on oma plussid ja miinused.  Klassikaline  EULA: Ärivaraline litsents tundub lihtne - kontrollin oma koodi, keegi ei saa seda tasuta kasutada ja teenin nähtud vaeva eest raha. Ärivaraline lähenemine on selge - sinu kood, sinu reeglid, sinu raha. Täielik kontroll intellektuaalomandi üle, saad kaitsta oma ärisaladusi ja luua selge rahavoo mudeli kas ühekordse müügi või tellimuste näol. Kuid sellel on  ka varjuküljed - kui kood on suletud, siis jääd probleemidega üksi. See ongi ärivaralise mudeli nõrkus - kogu arendustöö ja  veaparandused  on enda teha. Võib küll palgata meeskonna, kuid lai kogukond, kes võiks tasuta panustada ja projekti edasi viia, jääb kättesaamatuks. Aga vaadates palju on praegu arendajaid turul siis äkki see polegi takistus :)  GPL ja tugev copyleft maailm: GNU GPL on tõeline vaba...

Intellektuaalomandi kaitse süsteemid on mänginud suurt rolli innovatsiooni ja tehnoloogia arengul viimased paarsada aastat. Väidetavalt esimene patent tehti üle 500 aasta tagasi. Ligi 60 aastat tagasi asutati patentide paremaks haldamiseks WIPO, et kaitsta leiutajaid. Kuid viimasel ajal tehnoloogia kiire arengu valguses on mõned WIPO mudeli komponendid jäänud ajale jalgu ning mõned on suutnud jääda asjakohaseks tänaseni.  Kaubamärgid töötavad -  Coca-Cola, Apple ja McDonald's on lääne kapitalismi ikoonilisteks sümboliteks kujunenud suuresti tänu tõhusale kaubamärgisüsteemile. Viimane võimaldab tarbijatel kiiresti eristada ühe ettevõtte tooteid ja teenuseid teistest. Kaubamärkide jõud peitub nende lihtsuses – selge ja meeldejääv logo või sõnamärk jätab püsiva mulje (jõuluvana ja coca-cola on vist kõikide 90ndate algul sündinud inimeste mällu söövitatud). See kaitsemehhanism tagab, et ettevõtete visuaalne identiteet ja sõnum jäävad ainulaadseks. Tarbijad saavad tänu sellele...

Käsk, mis on siiani tähtis:  Ära unusta, et teiste ekraanide taga on päris inimesed . Üha enam muutub see käsk aktuaalsemaks, kuna kommunikatsioon on peaasjalikult tekstiline, täis lühendeid, ilma näoilme (emojid võib-olla natuke loovad konteksti) või hääletoonita. Anonüümsus loob sobiva energia ebaviisakuse ja trollimise jaoks vahel lausa vaenu õhutamise jaoks. Sotsiaalmeedia algoritmides otsitakse pigem emotsionaalseid reaktsioone ning edendatakse nende abil sisu, mis viib polariseerumiseni. Seetõttu on oluline mõelda, et ekraani, postituste ja kommentaaride  taga on  keegi, kellel on sarnased igapäevased mured nagu kõigil teistel. Käsk mis hakkab ajale jalgu jääma:  Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust.  90ndatel ja 2000ndate alguses oli internet sageli aeglane, piiratud ja kallis. Inimesed kasutasid dial-upi, mille ajal oli telefoniliin hõivatud. Andmemaht oli limiteeritud ja igasugune suurem fail võis teise ühenduse pikaks ajaks "kinni panna". Tänap...

Tundub, et kui tänasel digiajastul pole ühtegi ajaveebi kus ei vaataks vastu sihitud reklaamid või natuke emotsionaalset manipulatsiooni, mis õpivad sind paremini tundma. Igas tutvusringkonnas on keegi kindlasti tõstatanud teema kus nad rääkisid habemeajamisvarustusest ja 5 minutit hiljem nende facebook on täis reklaame raseerimistarvikutest. Mulle tundub, et see pole enam "veider" vaid see on uus normaalsus. Võtame näiteks uued smart-tv telekad, natuke vanemad inimesed mäletavad kui kallid olid lameekraaniga televiisorid aastaid tagasi kuid tänasel päeval on nad kopikad võrreldes sellega. Võib öelda, et tootmine on muutunud paremaks/efektiivsemaks jne, mida ta kindlasti on. Kuid minu üllatuseks paljud smart-tvd millel on häälkäsklused kuulavad meid pidevalt ja püüavad võtmesõnu mille põhjal siis teha see kurikuulus profiil mille põhjal reklaame müüa. Sihitud reklaamid jälgivad meie käitumist veebis, kuulavad meie häälkäsklusi, meilivahetust ja otsinguid et pakkuda meile pers...